I ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Õendusjuhtide Ühing (edaspidi Ühing), inglise keeles Estonian Nurse Directors Association. Nime lühendina kasutatakse eesti keeles EÕJÜ ja inglise keeles EstNDA.
1.2 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu.
1.3 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadustest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast (edaspidi Põhikiri).
1.4 Ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ühingu liikmed ei vastuta Ühingu kohustuste täitmise eest. Ühing ei vastuta oma liikmete kohustuste täitmise eest.
1.5 Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
1.6 Ühingu organid on liikmete üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek) ja juhatus (edaspidi Juhatus).
II ÜHINGU EESMÄRK JA TEGEVUS
2.1 Ühingu eesmärk on arendada õendusjuhtimist ning suurendada õendusjuhtide panust Eesti tervishoiupoliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamisel.
2.2 Ühingu põhikirjaline tegevus oma eesmärgi saavutamiseks hõlmab:
2.2.1 õendusjuhtide koostöö koordineerimist haigla õendusjuhtide kaudu, kõigi tasandite (haigla, kliiniku, keskuse, osakonna) õendusjuhtidele suunatud koolituste ja muude ürituste korraldamist;
2.2.2 Ühingu liikmete esindamist, ettepanekute ja seisukohtade esitamist;
2.2.3 koostööd Haiglate Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa, Terviseameti ning vajadusel teiste asutuste ja organisatsioonidega;
2.2.4 koostööd õppeasutuste ning kutse- ja erialaühendustega;
2.2.5 koostööd Euroopa Õendusjuhtide Assotsiatsiooni ja teiste riikide õendusjuhtide ühendustega;
2.2.6 muid tegevusi, mis on vajalikud Ühingu eesmärkide saavutamiseks.
III ÜHINGU LIIKMED
3.1 Ühingu liikmeks võib olla piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla haigla õendusjuht. Juhatusel on õigus kutsuda ühingu liikmeks loetelus mittenimetatud haiglate õendusjuhte. Liikmelisus ei ole üleantav, kuid võib säilida pärast õendusjuhina töötamist aasta jooksul ilma hääletamisõiguseta. Ühingu liikmete nimekirja peab Juhatus.
3.2 Ühingu liikmeks vastuvõtmise või mittevastuvõtmise otsustab Juhatus esitatud vormikohase taotluse alusel 1 (ühe) kuu jooksul alates liikmeks astumise taotluse saabumisest. Juhatus ei pea oma otsust põhjendama.
3.3 Ühingu liikmel on õigus Juhatusele esitatava avalduse alusel pärast etteteatamistähtaja möödumist Ühingust välja astuda. Etteteatamistähtaja pikkus on 1 (üks) kuu. Liige loetakse Ühingust välja astunuks pärast etteteatamistähtaja möödumist.
3.4 Ühingust väljaastumine ei vabasta liiget liikmemaksu tasumise kohustusest väljaastumise avalduse esitamise jooksva aasta eest ning teiste rahaliste kohustuste täitmisest Ühingu ees, mis on tekkinud liikmeks oleku ajal.
3.5 Liige kohustub tasuma liikmemaksu Juhatuse poolt esitatud arvele Ühingusse sisseastumisel ja edaspidi jooksva kalendriaasta 1. märtsiks.
3.6 Liikme võib Ühingust välja arvata Juhatuse otsusega, kui:
3.6.1 liige ei ole tähtaegselt tasunud liikmemaksu ja liikmemaksuvõlg on likvideerimata 2 (kahe) kuu jooksul alates maksetähtajast;
3.6.2 liige kahjustab olulisel määral Ühingu mainet.
3.7 Kui Juhatus on otsustanud liikme Ühingust välja arvata, võib liige 1 (ühe) kuu jooksul alates Juhatuse otsuse tegemisest kirjalikult nõuda, et tema Ühingust väljaarvamise otsustab järgmine korraline Üldkoosolek. Liige loetakse Ühingust välja arvatuks Juhatuse otsuse tegemisest 1 (ühe) kuu möödumisel või Üldkoosoleku otsuse tegemisest.
3.8 Ühingu liikmel on õigus:
3.8.1 osaleda ja hääletada Üldkoosolekul;
3.8.2 valida ja olla valitud Ühingu Juhatusse või kontrollorganeisse;
3.8.3 võtta osa Ühingu poolt korraldavatest üritustest;
3.8.4 saada teavet Ühingu tegevuse ja finantsmajandusliku seisundi kohta;
3.8.5 saada teavet Juhatuse otsuste kohta;
3.8.6 teha ettepanekuid Ühingut puudutavates küsimustes;
3.8.7 esindada Ühingut Juhatuse kirjalikul volitusel;
3.8.8 Ühingust välja astuda.
3.9 Ühingu liikmel on kohustus:
3.9.1 aktiivselt osa võtta Ühingu tegevusest;
3.9.2 täita Ühingu Põhikirja ning Üldkoosoleku ja Juhatuse otsuseid;
3.9.3 tasuda õigeaegselt liikmemaksu;
3.9.4 hoiduda Ühingut kahjustavast tegevusest; Ühingu liige ei tohi avalikkusele esitatavaid isiklikke vaateid seostada Ühingu nimega;
3.9.5 esitada Ühingu Juhatusele ühe kuu jooksul muudatused oma postiaadressi ja sidevahendite numbrites;
3.9.6 teatada viivitamatult Ühingule enda tegevuse lõpetamisest haigla õendusjuhina ja soovist jääda kuni üheks aastaks Ühingu hääletusõiguseta liikmeks.
IV ÜLDKOOSOLEK
4.1 Ühingu kõrgeim organ on Üldkoosolek.
4.2 Üldkoosoleku kutsub kokku Ühingu Juhatus. Korraline Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt 2 (kaks) korda aastas. Erakorralise Üldkoosoleku võib kokku kutsuda siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad, samuti vähemalt 5 Ühingu liikme nõudmisel.
4.3 Üldkoosoleku toimumise koha määrab Ühingu Juhatus.
4.4 Korralise Üldkoosoleku toimumisest peab Ühingu liikmetele ette teatama vähemalt 14 (neliteist) päeva. Erakorralise Üldkoosoleku toimumisest peab Ühingu liikmetele ette teatama vähemalt 7 (seitse) päeva. Koosoleku kokkukutsumine võib toimuda teate edastamisega e-posti teel.
4.5 Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
4.5.1 Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
4.5.2 Üldkoosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekannete esitajad;
4.5.3 otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele;
4.5.4 muud Üldkoosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui nõuetekohaselt on kohale kutsutud kõik Ühingu liikmed ja kohale on ilmunud üle poole Ühingu liikmetest. Ühingu liige võib lihtkirjaliku volikirjaga volitada teist Ühingu liiget teda Üldkoosolekul esindama. Üks Ühingu liige võib esindada kuni 3 Ühingu liiget.
4.7 Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud, võidakse Üldkoosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on kõik Ühingu liikmed.
4.8 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega.
4.9 Üldkoosolekud on kinnised. Üldkoosolek võib otsustada Üldkoosoleku lahtiseks kuulutamise.
4.10 Üldkoosolekul võib sõnaõigusega osaleda Ühingu Juhatuse liikmed ja Ühingu audiitor. Teised isikud võivad Üldkoosolekul osaleda ainult Juhatuse esimehe loal.
4.11 Igal Ühingu liikmel on Üldkoosolekul üks hääl. Ühingu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik. Isiku valimisel on hääletamine salajane.
4.12 Üldkoosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku protokollid säilitatakse 3 aastat. Protokollid saadetakse Ühingu liikmetele meili teel.
4.13 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.13.1 Ühingu eesmärgi ning põhikirja muutmine, täiendamine ja kinnitamine; Ühingu tegevuskavade ja arengusuundade kinnitamine;
4.13.2 Ühingu liikmemaksu suuruse ja arvestamise korra kehtestamine;
4.13.3 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; Juhatuse tegevuse suhtes pretensioonide esitamine ja ettepanekute tegemine;
4.13.4 Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise üle otsustamine;
4.13.5 Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine ja 3-liikmelise revisjonikomisjoni valimine;
4.13.6 Ühingu aruannete ja revisjonikomisjoni poolt teostatud kontrollimise tulemuste kinnitamine;
4.13.7 siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud küsimused;
4.13.8 Ühingu likvideerimiskomisjoni liikmete valimine;
4.13.9 muude Ühingu juhtimisega seotud küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.
V JUHATUS
5.1 Ühingut juhib ja esindab Juhatus, mille valib üldkoosolek. Juhatusel on 3 – 8 (kolm kuni kaheksa) liiget. Juhatuse liikmed määrab ja kutsub tagasi Üldkoosolek. Üldkoosolek määrab Juhatuse liikmeteks 2 (kaks) piirkondliku haigla õendusjuhtide, 2 (kaks) keskhaigla õendusjuhtide ja 4 (neli) üldhaigla õendusjuhtide poolt kandidaadiks esitatud isikut. Kui vastava liigi haigla õendusjuhid ei jõua kokkuleppele esitatava kandidaadi osas, siis vastava haigla liigi kandidaati ei pea Üldkoosolek Juhatuse liikmeks määrama.
5.2 Juhatuse esimees on Juhatuse liige, kes valitakse Juhatuse liikmete poolt 3 (kolmeks) aastaks lihthäälteenamusega.
5.3 Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui 3 (kolm) korda aastas. Koosolekud võivad toimuda Juhatuse esimehe poolt määratud kohas või video vahendusel. Juhatuse koosoleku kutsub kokku Juhatuse esimees. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vähemalt 3 (kolme) Juhatuse liikme nõudmisel.
5.4 Juhatuse pädevuses on:
5.4.1 Ühingu juhtimine ja esindamine ning Ühingu tegevuse kavandamine ja suunamine;
5.4.2 komisjonide moodustamine määrates ära komisjoni koosseisu ja ülesanded;
5.4.3 Juhatuse otsuste vastuvõtmine, kui Juhatuse koosolekul osaleb ja otsuse poolt hääletab üle poole Juhatuse liikmetest; häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Juhatuse esimehe hääl.
5.5 Igal Juhatuse liikmel on Juhatuse koosolekul üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik. Isiku valimisel on hääletamine salajane.
5.6 Ühingut võib esindada Juhatuse esimees või Juhatuse liige.
5.7 Juhatuse esimees juhib ja korraldab Juhatuse tegevust, sh Ühingu vahendite kasutamist, majandustegevust, raamatupidamise arvestust, aruandlust, jooksvat asjaajamist. Juhatuse esimees töötab koos Juhatusega välja Ühingu tegevuskavad ja arengusuunad ning esitab need Üldkoosolekule kinnitamiseks.
VI ARUANDLUS JA KONTROLL
6.1.Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus seaduses sätestatud korras majandustulemuste aruande ja esitab revisjonikomisjonile.
6.2.Juhatus esitab 6 (kuue) kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koos revisjonikomisjoni arvamusega Üldkoosolekule.
6.3.Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkoosolek.
VII LÕPPSÄTTED
7.1 Ühingu tegevus lõpetatakse Üldkoosoleku otsusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühingu tegevuse lõpetab Juhatus.
7.2 Ühingu lõpetamisel antakse alles jäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele.